Taas A. Pärdi sõnu laenates...
„Sinu laps on ka minu laps ja minu laps on sinu laps. See peab vähemalt tähendama, et sa oled minu vend või sa oled minu õde, aga siis me peaksime ju sugulased olema. Aga võib-olla me olemegi seda? Ainult neid juuri tuleb kaugelt otsida. Ja kui me selle tunnetuseni ükskord jõuame, siis me oleme kõik üks. Sest maailm on üks organism. Kui meil hammas valutab, siis valutab terve keha. Kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm, ehkki me seda kohe ei tunne.“
Eile pidasime pisikest piknikku. Pool teekonda olime koos, siis jagunesime kaheks, vanemad lapsed tulid Stroomi randa pikemat teed mööda, noorematega läksime lühemat teed mööda randa, boonuseks saime "kõrge mäe" otsa ronida. Ilm oli igati ilus, sai süüa juua, mürada, joosta, hüpata, mängida.
Täna algas advendiaeg, see on jõuluootuse aeg. Meie kutsusime kõik pered advendiringi, kus iga laps sai endale ise jõuluvalguse süüdata.
Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.
raames võivad lasteaialapsed 30. septembril osaleda Reaalkoolis toimuvates
töötubades lasteaia ja algkooli lastele kell 18.00 – 19.30 - töötoas leiutatakse ja tehakse katseid.
rohkem infot: http://www.teadlasteöö.ee/kava/tallinn
Sõitsime esmaspäeval Pahklasse külla.
Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.
Üha rohkem kuuleme jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest, nt essütaja, teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.
Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski „karuteeneks“ osutuda. Kojutoodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu taoline peegeldab samuti võõrdumist loodusest. Ekspertide kaasabil teavitame põhitõdesid, kuidas sellistes olukordades õigesti ning kohaselt käituda.
Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu nt hobukastan, on ilusad ning ohutud. Mure võõrliikidega tekib siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseteks, nagu on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast – millised täpsemalt, saame samuti teada.
Meie looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid
tahke ilmestavad rahvuspargid - Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa
saab tänavu 45 aastaseks. Täna teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist
loodushoidu – inimesteta, kes meie kaitsealadel elavad, ilma nende
toetuse, kaasamõtlemiseta ei saa loodushoid olla kestlik.
Ise tegime!
Eesti rahvakalendris tähistab 25.11. kadripäeva. Katoliku pyhakult nime saanud tähtpäeval on siiski mitmeid põlisemaid nimesid nagu: lamba emäpäe, lammaste pyha, lambapäev ja määmise (mäimise) päev. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned.
Kyllap enamus eestlasi ytleb harjumuspäraselt edasi kadripäev ja kadrisandid, kuid need, kes tahakasid kasutada midagi päris oma, võiksid öelda haneõhtu, haned ja lambapäev.
Hanepäevast algab tali ja karu läheb pessa. Sel päeval on vaadatud taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ymber olevad tormid aga toovad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.
Haned
Hingedeaja sanditajad – mardid, hingesandid ja haned – kehastavad hingesid, kes ootavad pererahvalt anniks syya ja toovad omakorda õnnistust. Haned õnnistavad tavaliselt kariloomi ja kodulinde, aga ka peret. Koos õnnistusega loobitakse tubadesse põrandale vilja ja herneid.
Sarnaselt Mulgimaa hingesantidele on haned heledas rõivas. Sageli moondatakse end linnuks või loomaks: haneks, kureks, karuks, sokuks või pulliks. Mõnel pool on varem haneks käinud yksnes mehed ja poisid, teisal yksnes naised. Hiljem pole osatud enam tavadest päriselt kinni pidada ja viimaks on see jäänud eeskätt laste asjaks.
Hane joostakse, just nimelt joostakse, haneõhtul e 24.11. õhtul. Kihnus on aga lambapyha peetud kylaga kolm päeva järjest.
Sajakonna aasta eest on elus olnud veel teinegi santimise tava – vanad vaesed naised või mehed on käinud paar päeva enne hanepäeva valgel ajal yksinda talust talusse ja palunud endale toidukraami, villa jms.
Haned sageli laulavad ukse taga sisse laskmiseks, kuid see pole reegel. Pääsenud tuppa, lauldakse, mängitakse ja lyyakse pilli. Kui hanesid kostitatakse söögi ja andidega, jagavad nad õnnistust.
Maa eri paigus on jagatud erinevaid ande: herneid, ube, leiba, vorsti, käkki, karaskit, pähkleid, õunu, villu jm. Mõnel pool on pakutud hanedele tares syya ja antud ande kaasagi. Mõnel pool on antud yksnes kaasa.
Haned mitte yksnes ei soovi õnne, vaid ka annavad tervist. Kuuse-, kadaka- vm oksaga lyyakse pererahvast, soovides: tervist, tervist, tervist! Sageli on löödud just pähe. Seda taiga on nimetatud ka hanede andmiseks.
Kui hanesid ei lasta tuppa või nad jäetakse kostitamata, saab ihne pererahvas sajatada. Nii nagu hanede õnnistusse nii ka sajatuste väesse on usutud ja seda peljatud. Ysna tavaline on olnud seegi, et sisselaskmisest keeldunud talu õues tehti pahandust: kuhjati ukse ette puuriit või kola, pöörati reed kummuli, lasti sead laudast välja jms.
Lamba emapäev ja mäimine
Laut, loomad ja eeskätt lambad on haneõhtu ja järgneva lambapyha yhed peategelased. Mõnel pool on pandud hanede toodud vitsakimp õnnistuseks lambalauta lae alla. Maa idapoolses osas on aga pea kaasajani säilinud tava lambapyha hommikul ukse taga mäimas ehk määgimas käia. Ilma määgimata pole sel päeval kylalisi tuppagi lastud.
Kadrinapäeva hommikul pidi ukse taga mäima. Seest öeldi: “Talle, talleke, tule sisse!” Mäimas käisid nii vanad kui noored. Siis pidi palju lambaid saama see, kelle juurde mäijad tulid. Kõdavere
infoallikas: http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest/#pyha-3
Loe lisaks »Ilmapuu
Waldorflasteaed kuulutab välja konkursi lasteaiaõpetaja ametikohale tööleasumisega
2015. aasta augustis.
Ootame
konkursile inimesi, kellel on vastavus kvalifikatsiooninõuetele ning huvi waldorfpedagoogika vastu.
Palun
avaldus ja CV saata e-posti aadressile info@ilmapuulasteaed.eu hiljemalt 18.05.2015.
Kevadine pööripäev tähistab astronoomilise kevade algust. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.
Kevad tuleb igal aastal teisiti. Nelja aasta eest kattis kevadisel pööripäeval Maavalda paks lumevaip. Kolme aasta eest oli kiivitaja jaoks mätas juba paljas ning esimesed lõokesed, kuldnokad ja kiivitajad kohal. Yle-eelisel aastal kestis jäine ja lumine tali mahlakuuni. Tänavu oleme nautinud juba sooja kevadet, liblikalendu ning lõokese- ja kiivitaja rõõmsaid hääli.
Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on yhepalju.
http://www.maavald.ee/uudised/pyhad/4843-200310227-2014-tuul-teeb-pooripaeval-pesa
Loe lisaks »Kogu lasteaiapere soovib teile lumememmevalget, piparkoogimagusat, kuuseokkalõhnalist, säraküünlasäravat ja päkapikupõnevat pühadeaega!
Loe lisaks »Öökull imes pliiatsiotsa ja mõistatas, mismoodi tuleks küll kirjutada sõna "sünnipäev".
10. põimukuud (10.08) on esimene rukkiemapäev ehk tulepäev, rahvakalendris tuntud kui lauritsapäev.
Tulepäevast
kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on
siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval
tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel
päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ja vihaga ahju otsa
pandud. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ylesannet. Mõnel pool on
sel päeval korstnaid pyhitud.
Loonas toimub teinegi muutus. Õunale ja kartulile luuakse maitse ja siitpeale on täisluba neid syya.
Kolm
päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg rukist
kylvata. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nüüdseks laisalgi mehel
esimene rukkirehi yleval olema. See tähendab, et uudsevili on juba käes.
Aga põllule ei maksa rukkiemapäeval minna. Ehk tasuks hoopis aeg maha
võtta, et kasvõi mõttes tänada loonat ja miks mitte ka põllumeest.
Rosma pere kutsub taas kõiki huvilisi kogupere konverentsile. Sel korral on kõne all koostöös ja kuulatakse põnevaid mõtteid põnevatelt külalistelt. Mängitakse mänge, süüakse hääd sööki ja suheldakse.
Enne, kui sain emaks, ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte. Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.
Enne, kui sain emaks, ei olnud minu peale kunagi oksendatud, kakatud, sülitatud, hammustatud, pissitud ega näpistatud väikeste sõrmedega.
Enne, kui sain emaks, oli mul täiuslik enesevalitsemine - mõtete ja keha kontroll. Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või
süsti. Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud. Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle. Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.
Enne, kui sain emaks, ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud
teda voodisse panna. Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära
võtta.
Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju. Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada. Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.
Enne, kui sain emaks, ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool. Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.
Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel. Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas
kõik on korras.
Ei olnud kunagi tundnud seda soojust, rõõmu, armastust, südamevalu, imetlust või rahulolu, mida emadus tekitab.
Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...
Munapyha on esimesel täiskuu pyhapäeval peale kevadist pööripäeva ja
jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On looduse ja elujõu tärkamise aeg.
Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning yhtlasi märk sellest.
Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust
kasvab välja järgmiste kuude õnn. (Muna)pyha on murranguaeg, mil tehtust
või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea
käekäik.
Kõneldakse, et munapyha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk
hällytäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja
võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on
sygavam põhi – kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa
päevatera jõust.
Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munapyhal kiigeaeg. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu.
Muna on korraga toit, väeese ja märk elujõust ning
maailma loomisest. Varem on paljud põhjarahvad korjanud kevadel
linnumune toiduks. Napib ju looduses sel ajal muud toitu ja koju tagasi
saabunud lindude munad aitavad inimesel hinge sees hoida. Oluline on märkida, et samas jälgiti väga hoolikalt, et pesa või
linnupoegi ei kahjustataks. Neile ei lubatud hambaid näidata (peale
hingata).
Kometalitus:
Teine munadega seotud komme oli munade tiksutamine: kaks muna löödi
kokku. Kelle muna katki läks, see pidi oma muna andma teisele.
Tiksutamise juures oli ka rida tingimisi:
1) Muna ei tohtinud olla puumuna.
2) Muna otsad ei tohtinud olla kõva ainega kaetud.
3) Mõlemad lööjad pidid lööma yhesuguse munaotsaga.
Kodavere
allikas: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=458&op=lugu
ehk suur nädal, suuripyhäd, suuripyhi.
Loe lisaks »Koerliblikas ilmub kevadel nähtavale juba esimeste soojade ilmade saabudes, kui päike on tema talvitumiskoha üles soojendanud. Ta on üks nendest liblikaliikidest, kes elavad talve üle valmikuna pugedes enne külmade saabumist sügisel majalaudade vahele või aiapragudesse, kuuri või pööningule.
Koerliblikat esineb igal pool, kus leidub nõgeseid röövikute toiduks. Eriti sagedasti näeb teda elamute ümbruses. Emane liblikas muneb munad nõgeselehtedele ning munadest arenevad röövikud, kes nõgestest end täis söövad ning nukkuma roomavad. Nukud ripuvad tavaliselt aiaplankude ja kivide küljes. Nukust kooruvad ilusad tiibadega valmikud. Esimene põlvkond liblikaid, kes juba märtsis ringi lendab, elab tavaliselt mai keskpaigani. Teine põlvkond alustab lendamist juunis ja kolmas põlvkond juuli lõpus. Viimane põlvkond võib ilusate ilmade jätkudes lennata kuni septembri lõpuni ning seejärel poevad nad talvekülmade eest peitu, et järgmisel kevadel uuesti lendu jätkata.
Loe lisaks »Mida on vaja, et mängida? Tegelikult mitte midagi või kui täpsem olla, siis olulised on kolm komponenti: mängija, mõte-idee ja tahe.
Kirjeldan nüüd mängu, mida ma vaatlesin rühmas nädal tagasi. Mängu pealkirjaks paneksin "Lumega talve päästmine draakonite käest", teemaks andis inspiratsiooni käesolev talv ja nädala muinasjutt: istun mina rühmatoas ja heegeldan ning korraga vaatan, et lapsed kõnnivad kikivarvul toas ring ja arutavad omavahel, et nüüd ei jää muud midagi üle, kui tuleb minna ja lumega talv draakonite käest ära päästa. Nad lendasid Päikese planeedile ja Sinisele planeedile, kust leidsid musta lund. Vahepeal valmistasid Laboratooriumis võlujooki, mis paneb draakonid magama, draakoniteks oli sinine kaltsuvaip. Minul oli väga huvitav ja lõbus, tundisn ennast nagu ulmefilmis. Kusjuures see mäng kestis järjepanu pool tundi, mänguvahendiks oli puust tops, mille sees võlujook oli.
Teine kogemus: heegeldan jälle rühmas kaltsuvaipa ja üks tüdruk puges korraga vaiba alt pea ees välja, endal nägu nalja täis. Proovis kohe uuesti, seekord tulid vaiba alt esimesena välja jalad. Ja nii mitu korda järjest. Ja kus tegijaid, seal nägijad. Natukese aja pärast oli tooli taga järjekord ja vaiba alt vupsas järjepanu lapsi välja, kord pea, siis jalad ees, küll kõhuli ja seejärel selili.
Kolmas kogemus: praktikandid viisid rühmas läbi liikumismänge- linnu teemalisi. Lastel oli huvitav ja lõbus, nad õppisid mängureegleid, said lindude moodi lennata, tuletasid meelde linnunimesid ja olid väga tähelepanelikud. Vahemärkusena veel, et alguses kaks tüdrukut ei tahtnud mängima tulla ning minu küsimuse peale "miks nad linnumängu ei tule mängima" vastasid nemad "me oleme praegu koopaoravad". Kui mängud olid ära mängitud, siis osad lapsed küsisid "mida me nüüd mängime, mida me nüüd teeme?". Seda küsimust kuuldes mõtlesin ma, et kas ongi nii, kui laste päevad on tihedalt ära organiseeritud või sisustatud, kasvavad nad suureks, ja nende sisse jääbki küsimus "mida ma nüüd teen?", nende endi tahe on nõrk ja ootus ja lootus on teiste peal.
Mõningaid selgitusi õpetajatele ja lapsevanematele lapse une kohta annab psühholoog Tõnu Ots Õpetajate Lehes
Loe lisaks »
Astronoomid teatasid avastusest, et Orioni niiöelda mõõga läheduses hägusa laiguna paistev udukogu peidab endas tegelikult suurt hulka lustlikke tähelapsukesi. Chris Davis Hawaii saartel paiknevast astronoomia ühendkeskusest (Joint Astronomy Center) ütles, et teiste niinimetatud tähelasteaedadega võrreldes valitseb äsja avastatus üsna suur korralagedus ja ülerahvastatus. Noored tähed pritsivad gaasilise vesiniku jugasid miljardite ja miljardite kilomeetrite kaugusele maailmaruumi.
Loe lisaks »30.01 kl 18.00-20.00 on vanematel võimalus osaleda Hans –Pärtli ja Elsa ema Ingridi poolt läbiviidaval nukuõmblemise kursusel. Esimese nuku teeme lasteaeda, lastele mängimiseks .Huvilistel palun osalemisest teada anda oma rühma kasvatajale .
ja lisaks luigevaatlusele tegime ka ühiskondlikku kasulikku tööd - korjasime mererannast prahti kokku.
Meie laste jõuluinglid!
on nüüd eraldi väljatoodud uudiste all.
Kursus koosneb 3 moodulist. Täpsem koolituse info: http://rosma.edu.ee/wp/emmi-pikler-pedagoogika/
Loe lisaks »Aeg | Kursuse teema | Läbiviijad | Koht |
05.10 | Sissejuhatus antroposoofiasse Laulmine | Jaanus Rooba Tiina Tinn | Tallinna Waldorfkool Tuulemaa 12 |
19.10 | Antroposoofiline meditsiin: tervis,ravimid ja teraapiad | Ülle Pechter | Tartu Maarja Kool Puiestee 126 |
02.11 | Biodünaamiline põllumajandus (ülevaade ja praktilised viited) | Arvo Purga Ülle Pechter | Tartu Maarja Kool Puiestee 126 |
16.11 | 7 põhikunsti seoses inimolemuse liikmetega Eurütmia - liikumiskunst (kaasa sussid) | Jaanus Rooba Katrin Vaik | Tallinna Waldorfkool Tuulemaa 12 |
30.11 | Waldorfpedagoogika: waldorfkooli lugu ja õppeplaan | Meelis Sügis | Tartu Maarja Kool Puiestee 126 |
14.12 | Religioosse uuenduse liikumine: miks ja kuidas? | Kati Kolk | Tallinna Waldorfkool Tuulemaa 12 |
Eesti Vabade Waldorfkoolide ja Lasteaedade Ühendus koostöös Johannese Kooli ja Lasteaiaga Rosmal kutsuvad Sind 22.-25. augustini
WALDORF-SUVEPÄEVADELE ROSMAL „Õpetajalt õpetajale, lapsevanemalt lapsevanemale - kogetud, jagatud ja toetatud teekond“. See suurepärane üritus ootab osa võtma nii lapsevanemaid, kasvatajaid, õpetajaid kui ravipedagooge. Lapsevanematele on eraldi töögrupp, mida koordineerivad Mati Valgepea Tartust ja Kalev Kaarna Rosmalt.
Armas lapsevanem, kasvataja ja õpetaja! Oled oodatud oma mõtteid vahetama, uusi teadmisi saama ja küsimustele vastuseid leidma!
Pealoengute teemaks on kõikides waldorfinitsiatiivides aktuaalne KOLLEGIAALNE JUHTIMINE. Loengutele järgnevad arutelud.
Päevakava
Registeerimine
Pereakadeemia avaüritus 8.juunil
Rosmal, 14.-16.juuni
Biodünaamilise aia- ja põllupidamise ning puhta koolitoidu loeng.
Loe lisaks »Tähistamaks emakeelepäeva.
Teemaks kompimismeel
Kursus toimub 08.-10.märts 2013 Tartus.
Tartu Waldorfgümnaasium pakub koolitusi
Loe lisaks »Lasteaias praktikandid Tallinna Pedagoogilisest Seminarist
Loe lisaks »