Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev kevadisel pööripäeval ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega yhepalju.
Erinevalt talvisest ja
suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva jaoks
kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja
järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust
tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev
(25.03.).
Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole maarahvas
teinud taigasid ega muud olulist. Need n.ö poolpööripäevad aitavad
eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
Haljalas on öeldud, et
tuul teeb pööripäeval pesa. yldiselt usutakse, et kustkandist puhub
tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast
või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või
vesikaarest puhuv tuul aga sooja.
Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäevatuule järgi kalasaaki.
Kommentaarid: 0