Porikuu 11. okt

piret.indlo · Kommentaarid: 0
Porikuu on endassetõmbumise, rahunemise, vaibumise ja hämardumise aeg. Sygis on päriselt käes. Päikest ja koos sellega ilmavalgust jääb aina vähemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejärel raagseks ja vaikseks. Kuu lõpuks saab läbi lindude suurem ränne. Mõnel õhtul ja hommikulgi on kõik udusse mattund. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Kylmematel päevadel käib meil endalgi hingeõhk silmnähtavalt suust välja.
Kadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sygis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räysäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu.
Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu.
Maakeelsed kuu nimed kõnelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sygise nägu ja tegu, lehed varisevad, maa läheb kulukarva, sajab palju vihma, sageli sajab ka rahet (räys), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning liikumas on hinged ehk kooljad. Vanasti on sel ajal alanud ka suvivilja suurem rehepeks. On märgatud, et kõige enam inimesi sureb kevadvete puhkemise, lehtede avanemise ja mineku ajal. Sellest siis surmakuu nimi.
Kyllap hingedeaja pärast pole porikuus pyhi peetud. Kolletamispäev, 14.10, yksi seisab kesk kuud nagu Põhjanael taevakummil. Ja ega kolletamispäevgi ole kes-teab mis pyha. On vaid ennemuistne tähtpäev, mis koos kynnipäevaga (14.04.) aastaringi poolitab

http://www.maavald.ee/uudised/uudised/kuud/4953-porikuu