Hingekuu 10. nov

piret.indlo · Kommentaarid: 0

Maa hingab nagu kõik elusolendid, kes temast sõltuvad. Soojal ajal pole maa hingamist näha, nii nagu ka inimeste või loomade hingamine pole suvel nähtav. Sügisel ja talvel, kui õhk on jahe ja niiske, on meie kõigi hinged ja hingamine suust tupruva auruna nähtav. Küllap ­sellepärast pühitsetakse sügise teises pooles ka hingedeaega.

Hing ja hingeõhk kõnelevad, mida me parajasti tunneme või teeme. Kui hing on täis, lendab hingeõhk pahinal ja vihaga välja, leebes ja rahulikus olekus on hingeaur vaevu aimatav.

Hinge soojus ja niiskus tulevad südamest. Süda aitab liigutada verd ning põletada sooja saamiseks toiduva

rusid. Põlemise saaduseks on süsihappegaas ja vesi, mida me auruna välja hingame.

Ladina keeles on hingamine otseselt seotud Vaimuga (spiritus). Inspirare tähendab sisse hingama ning inspiratsioon vaimustust. Me hingame Vaimu koos hingeõhuga sisse ning rikastame Vaimu oma väljahingamisega. Kõige selgemalt toimub see lauldes või pilli puhudes, kuid tegelikult toimub sama ükskõik mida luues.

Küllap on sama lihtne seos selge nii meie kui ka paljude teiste rahvaste ja kultuuride juures. Just samamoodi nagu seegi, et igasugune õppimine või loomine saab toimuda vaid vaimustusega. Vaimustust võib nimetada ka õhinaks – õhinas inimene hingab hooga sisse nii õhku kui Vaimu.
Kõigist meie tegemistest jääb püsima vaid armastusega tehtu. Armastus jääb alles ka siis, kui meid enam ei ole hingamas. Seda saab tajuda igal sügisel, kui näeme Maad kõigi oma soode, jõgede, järvede ja meredega uduna hingamas.

Maa hingamises on koos kõigi aegade armastuse teod, mis üheskoos kõnelevad meile, milline ime on elus olemine. Oleme ju imetühine osa kõigist, kes koos meiega ellu on tahtnud tulla – mõelgem kasvõi nendele p

oolesajale miljonile seemnerakule, kes kosisid sama munarakku, millest sündisime.

Kõik, mida mõtleme ja soovime, saab kindlasti teoks. Seda enam tasub mõelda ja teha vaid armastuse tegusid, tajudes enda ja Maa hingamise ühtsust.

Mikk Sarv "Sõna jõud"