Lapsepõlve reeglid 01. okt

piret.indlo · Kommentaarid: 0

Lapsepõlve reeglid   Dr. Helmut von Kügelgen

Võib väita, et teadlikult ja ka alateadlikult kasvatame me lapsi oma ettekujutluste järgi. Täiskasvanute loodud keskkond mõjutab kasvavat last (sh tema aju, näärmeid, maksa, vereringet).

Alljärgnevad seitse reeglit tuletavad teile meelde lapsepõlveaja olulisi aspekte.

Esimene reegel ütleb, et laps on üleni meeleorgan - ülitundlik, teda mõjutab kõik, mis tema ümber on. Naeratus, armastuse väljendamine, hellad ja hoolivad sõnad, värvid, vormid, asjade paigutus, teda ümbritsevate inimeste positiivsed mõtted, kõik see vormib ja kujundab last.

Lapsed ei oska veel iseennast väliste mõjutuste eest kaitsta. Väiline tungib nö neile naha vahele, seda võib näha nahavärvi muutuses või seedeprobleemides.

Teine reegel on, et laps sünnib armastusest. Lapse õppimiseviisiks on matkimine, ta jälgib ja jäljendab kõike, mis tema ümber on. Hing kogeb vaimses maailmas armastust ja selle tundega ta sünnib ka siia maisesse maailma – lõpmatu usaldusega teiste vastu. Seega, ta tahab matkida kõike. Ümbruskond jätab oma jälje lapsesse - žestid, sisemine hoiak, väline käitumine, keel, mida kasutame ja mõtted, mida mõtleme. Mitte loengute, vaid tähendust omava tegevuse kaudu õpib laps arukalt mõtlema.

Kolmas reegel: kasvujõud ja mõttejõud on identsed. Võib märgata, et varaküpsed lapsed on kahvatud ja loiud, kuid lastel, kes on saanud palju mängida, on hea tervis. Esimese seitsme eluaasta kõige tähtsamad asjad on loov mäng ning tegevused, mis on seotud eluprotsessidega (aiatöö, kodused tööd jne).

Neljas reegel - Laps õpib inimeseks olemist ainult teiselt inimeselt. Mis siis saab, kui vanem või õpetaja asendab oma lood ja mängud, raamatu ja televiisoriga? Sellega kaob inimlik kontakt.

On kolm allikat, mis last toidavad ja saavad tema osaks: söök, mida ta sööb; õhk, mida ta hingab; meeleelamused, mida maailm talle pakub. Seega, viies reegel on kvaliteet. Tee süüa armastusega, kasuta aastaajale vastavat tervislikku puu- ja juurvilja, õpeta kombekust – viisaka käitumise reegleid.

Pereelu harmoniseerib kindlasti tasakaal õues olemise ja koduste toimetuste vahel, une –ja ärkveloleku vahel, puhke- ja tööpäevade vahel ning rõõm. Kas laps peaks mängima elektrooniliste mänguasjadega või puutükkide, kivide, klotside ja kangatükkidega, mis stimuleerivad tema kujutulusvõimet? Kas laps peaks kandma villaseid või sünteetilisi riideid? Kas laps peaks istuma televiisori ees ja vaatama multikaid? Kärus võiks laps istuda näoga ema poole, sest muidu voolab kõik, mis talle tänaval vastu tuleb, otse temasse.

Andes lastele liiga vähe seda, mida nad tegelikult vajavad või andes seda neile liiga vara, võib põhjustada probleeme juba elu alguses. Sellepärast on kuues reegel järgmine: areng vajab aega, see toimub samm samm haaval. Laps õpib esimese kahe-kolme eluaasta jooksul rohkem, kui hiljem tööl või ülikoolis. See on lapse enese tahtejõud, mille abil ta püsti tõuseb, käima ja kõnelema hakkab. Esimene sõna mida ta ei matki on MINA.

Kolmene komplekt, mis temas areneb ja mida ta õpib on: toimetulek gravitatsiooniga, püstitõusmine ning kõndima õppimine; kõnelema õppimine – see on hinge väljendus sõnade kaudu – dialoog looduse ja maailmaga- muinasjutumaailm- kõik see aitab arendada loovat –kunstipärast keelt; ja lõpuks (viienda-seitsmenda eluaasta vahel) hakkab laps talle ainuomaseid mõtteid väljendama.

Enne kooli tekib lapses arusaam asjade loogilisusest, ta õpib mängides, oma kogemuste kaudu, enne puberteeti õpib laps eksperimenteerides ja diskuteerides, tunded hakkavad endast märku andma. Puberteedieas tekib tal huvi inimeste ja rahvast saatuste vastu. Sellel aja hakkab noorukis vormuma tema enda õiglustunne. Tugevaks kujuneb armastus tõe vastu, teadus, enda valitud kohustused ja soov käituda enda perspektiivitundest lähtuvalt, kõik see juhib teda oma karjääri algusse ja täiskasvanuellu. Nooruk mõtleb enne tegutsemist. Tahet ja mõtlemist tugevdab tunne.

See näitab, et laps on sirgunud täiskasvanuks. Seega viimane, seitsmes reegel on – kaitske lapsepõlve. Hoidke last, ärge eksperimenteerige temaga, ärge stimuleerige teda – kõik see kurnab lapse tervist – tema kasvujõude. Kui lapsepõlves pole rõõmu, soojust, loovat mängu, tähendust omavaid eluprotsesse, siis lapse loomulik areng saab takistatud.