Südakuu 11. jaan

piret.indlo · Kommentaarid: 0
Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimesid: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu,
vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.
Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele - väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).
Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.
Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.
Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.
14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).
17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.