Vaikne nädal 14. apr

piret.indlo · Kommentaarid: 0
ehk suur nädal, suuripyhäd, suuripyhi.
Sama nimetus on tuntud ka kirikukalendris, kuid nädala kombestik ja tähendus viitab yheselt põlisele ja omale. Päris oma on aga kindlasti Jõhvi kihelkonnast pärit nädala nimetus – urbepäevad.
Vaiksel nädalal on lubatud yldiselt möödapääsmatud ja pyhade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on suurt nädalat, eriti aga neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Samuti on see kiige tegemise päevaks. Munapyhast algab ju lõunas ja läänes kiigeaeg.
Neljapäev enne munapyha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja ette võtma koduse suurpuhastuse. Yhtlasi on see kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ja eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.
Lõuna-Eestis seatakse neljapäeval yles kiiged. Põhja-Eestis, kus loodus tärkab hiljem, on kiigeaja algus suvistepyhal.
Laupäeval peaks tingimata käima saunaski, et puhtaks saaksid ka inimese ihu ja hing.
Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.
Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapudru ning praad.
Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja saaki. Kylmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele urbepäevadele järgneb aga kylm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagairikas suvi.


Suurel nädalal ei tohi virutada, kolkida ega mingisugust kära, myra teha, muidu tuleb suvel liig palju myristamist.

Nõo

allikas: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=459&op=lugu

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar