Vaikne nädal 14. apr
piret.indlo · Kommentaarid:
ehk suur nädal, suuripyhäd, suuripyhi.
Sama nimetus on tuntud ka kirikukalendris, kuid nädala
kombestik ja tähendus viitab yheselt põlisele ja omale. Päris oma on aga
kindlasti Jõhvi kihelkonnast pärit nädala nimetus – urbepäevad.
Vaiksel nädalal on lubatud yldiselt möödapääsmatud ja
pyhade ettevalmistusega seotud toimetused. Näiteks on suurt nädalat,
eriti aga neljapäeva peetud suurpuhastuse päevaks. Samuti on see kiige
tegemise päevaks. Munapyhast algab ju lõunas ja läänes kiigeaeg.
Neljapäev enne munapyha on
suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja ette võtma koduse suurpuhastuse. Yhtlasi on see kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ja
eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja
majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik
suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.
Lõuna-Eestis seatakse neljapäeval yles kiiged.
Põhja-Eestis, kus loodus tärkab hiljem, on kiigeaja algus
suvistepyhal.
Laupäeval peaks tingimata käima saunaski, et puhtaks saaksid ka inimese ihu ja hing.
Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha
aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt,
inimesel oleks tervist ja õnne.
Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavõi ja munapudru ning praad.
Nädala ilmad ennustavad ette kevade ja suve ilma ja
saaki. Kylmade urbepäevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele
urbepäevadele järgneb aga kylm kevad. Kuivale nädalale järgneb kuiv
suvi, vihmasele seevastu vihmane kuid saagairikas suvi.
Suurel nädalal ei tohi virutada, kolkida ega mingisugust kära, myra teha, muidu tuleb suvel liig palju myristamist.
Nõo
allikas: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=459&op=lugu
Kommentaarid: 0