Munapüha 05. aprill 04. apr
piret.indlo · Kommentaarid:
Munapyha ehk kiige- ja suur pyha on maarahva vana kevadpyha.
Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning yhtlasi märk sellest.
Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust
kasvab välja järgmiste kuude õnn. (Muna)pyha on murranguaeg, mil tehtust
või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea
käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii
tähtis kui lõuna- ja lääne pool.
Kõneldakse, et munapyha hommikul päike taevas mängib, kiigub ehk
hällytäb. Et seda näha, tõustakse hästi vara ja minnakse välja
võimalikult kõrgesse kohta päikesetõusu vaatama. Sellelgi taval on
sygavam põhi – kes tõuseb enne päeva ja näeb selle tõusu, saab osa
päevatera jõust.
Mune värviti:
Punaseks – madararohujuurtega;
roheliseks – kivisamblaga;
kollaseks/rebuks – sibulakoortega.
Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.
Munakoksimine ehk triksimine, ehk tiksutamine: kelle muna jääb terveks,
see saab teise muna endale. Võib mõelda enne koksimist valmis
salamõtte. Kelle muna jäi terveks, selle mõte läks täide ja teise muna
sai veel pealekauba. Sellist asja nimetati ragelemiseks.
Munaveeretus e. munaloomka on mäng, kus laudadest rennis või liivast
kaldrajal veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse,
selle oma saadakse endale.
Kui keegi tahab pidada munapyhi maarahva kombel, siis enne pyha tuleks
koristada eluruumid, käia saunas ja värvida munad. Pyhadehommikul
tervitada tõusvat päikest, olla heledas puhtas riides, puhata, koksida
mune ja käia kiikumas.
allikas: http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad
Kommentaarid: 0