Hingedepäev 02. nov

piret.indlo · Kommentaarid: 0

Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. HIngeusk on kirjutatud sajal moel meie emakeelde. Hing on meil meeles ja keelel. Kui midagi on väga valesti, ajab see hinge täis. Suur ylekohus lõikab hinge. Hing võib valutada, kurvastada, igatseda, olla surutud, tunda hingeahastust ja hingepiina. Hing võib olla myydav, kadunud, eksinud ja õnnetu. Vahest ei anna hing asu ja inimene otsib hingepidet. Kui miski on hingel, hing on raske ja vaevas, tuleb hinge puistada, hingelt ära rääkida. Siis muutub hing kergemaks. Vahest paistab meie silmist ehk hingepeeglist see, mis on peitunud hingepõhja, hingesoppidesse. Märka inimest, vaata talle silma.

Õnneks võib inimese hing olla ka rõõmus, õnnelik, ilus, uhke, truu, kindel, õilis ja suur. Hingesugulase ja hingerahu leidmine muudab õnnelikuks. Kui me tahame või teeme midagi päriselt, siis ikka hingega ja kogu hingest. Kui miski meid jäägitult puudutab, siis hingepõhjani.

Mõnikord tuleb hingeldada, miski matab hinge või jääb hing kinni. Suisa hingetuks võib mõni asi võtta, eriti kui oled seda yhe hingega teinud. Aga inimene peab hingama, hinge tagasi tõmbama, hingamispäevagi ja hingedeaega pidama.

Yksnes hingamisest ka ei piisa hinge seeshoidmiseks, ihu ja hingega nagu oleme. Kindlasti on vaja võtta sööki-jooki hinge alla ja midagi peab ka hinge taga olema, ykskõik kui visa su hing poleks.

Vahest liigub ringi hingepyydjaid, kes tahavad viia su hinge kellegi hingekarja. Vana metsarahva hingi pole kerge pyyda ega myya.

Kui sa ei oska õieti oma ihu ja hinge eest hoolt kanda, jääd hingitsema, hing nööriga kaelas. Lõpuks vaagud hinge ja ysna lõpuks heidad hinge. Ja ongi hing väljas.

Aga sellega pole veel kõik. Kusagil on su hingepuu, hingelind ja hingeputukas. Ja hingede ajal ning jõuludel tuleb su hingeke taas kodumaile omakseid vaatama. Kui sul veab, usuvad su omaksed hinge, ootavad ja võtavad sind esivanemate kombel vastu, pakuvad syya ning panevad köetud sauna lavale valmis vee ja viha.

Nii on lood maakeelt kõneleva ja maakeeles mõtleva inimesega.

Mitte yksnes inimesel pole hing. Hingeõhk käib sisse-välja igal hingelisel olendil. Targad jahimehed teavad, et lastud looma juures tuleb veidike rahulikult oodata, kuni selle hing on välja läinud. Nii on taitatud ka kodulooma tappes.

Maa ja kivid hingavad kevadeti. Rahvakalendris on lehekuus maahingaus, maa hingamise päev ehk maaema synnipäev. Nii suur pyha, et rohi ei kasva ja lind ei tee pesa.

Aegade jooksul on meie hingedeaja tähendusest ja kommetest kirja pandud rohkesti pärimust. See on yliväärtuslik teadmine, et hingi pole vaja karta vaid oodata, nad toovad elavatele õnnistust ning aitavad meie peredel, suguvõsadel ja rahval edasi kesta.

allikas: http://www.maavald.ee/uudised/uudised/pyhad/4724-051110226-2013-kutsuge-oma-hinged-sooja