„Selle
jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse
mõistatus, mis ootab lahendamist.”
Rudolf
Steiner
Waldorfpedagoogika
on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel
inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel.
Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba
avaldumist ja arengut.
Esimene waldorfkool
rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku
direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi
nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi. Kooli rajamise juures
ja üheks esimeseks õpetajaks oli Pärnus sündinud mees Herbert Hahn (1890 – 1970).
Steiner Molt Hahn
Kooli asutamisele
eelnesid Rudolf Steineri peetud loengkursused inimeseõpetuse,
metoodilis-didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem
järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja
Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu
lõpuni 1925. aastal.
Waldorfkoolis hakati
rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste
koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest
erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise
asendamise iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, epohhiõpe,
loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on muutunud
tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära
oli ja on ka kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam
suhtlus ja koostöö.
Järgnevatel aastatel
rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal
tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis.
Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise
sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970.
aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates
1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.
Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis
ja 1857 waldorflasteaeda 73 riigis.
Waldorfkoolide ja waldorflasteadade, waldorfkoolide-
ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide õpetajate ja koolitusorganisatsioonide
nimekirja uuendatakse iga aasta. 2018 a nimekiri on SIIN
Eesti
waldorfkoolide ajalugu
1988. aasta sügisel
taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka
avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel
Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy
Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest.
Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli
lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.
1989. a suvel korraldas
EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele,
tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga
Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid
aktiivsed arutelud.
Aeg uue kooli tekkimiseks
oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered
isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista
täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me
hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja
luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid
lastevanemate initsiatiivist.
Tartus, Tallinnas,
Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli
rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid
asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine,
waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.
1. sptembril 1990 alustas
õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel.
1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis.
Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel) ja
Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava
järgivate erakoolidena.
2001. aastast on
Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelugulinnas). 7
aastat hiljem 2008. avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on
Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool alustas 2011 a sügisel nime
all Rakvere Vanalinna Kool. 2013 a sügisel alustas Herbert Hahni
kool, mis alates 2017 aastast on Pärnu Waldorfkool.
Eestis tegutseb 2
erivajadustega õpilaste waldofkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke
munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994 a., Hilariuse kool alustas
2005. aastal.
2018/2019
õppeaastal õpib Eesti waldorfkoolides 1402 õpilast: põhikoolis on
1163, gümnaasiumis 127 ja koduõppel on 112 õpilast.
Ilmapuu Waldorflasteaia lugu
Aastal 2010 oli aeg küps, et alguse saaks veel üks Waldorflasteaed. Tuulemaa tänaval asuv suur koolimaja ootas lapsi- suuremaid kooli ja väiksemaid lasteaeda. Nii sai Pallasti tänava Meelespea Waldorflasteaia väikese sõsarana sündida Tuulemaa Waldorflasteaed. Tallinna Vaba Waldorfkooli esimesel korrusel said ruumid valmis novembrikuuks ning lasteaed alustas- ühe rühma, 20-ne lapse ja kolme õpetajaga.
Aasta pärast sügisel kasvasime veel ühe rühma jagu ning 2012 aastal iseseisvusime- senisest väikesest sõsarast sai kahe liitrühma, Vikerkaare- ja Kristallilastega, MTÜ Ilmapuu Waldorflasteaed.
Täna, kaheksa aastat hiljem, on meie Ilmapuu igapäevaselt toeks 40-le lapsele ja nende peredele ning 6-le õpetajale. Nõnda me astume koos kindlasti veel kaua ja pikalt, suure ning kaitsva Ilmapuu juurte jõul, tüve toel ja okste varjus kõrguste poole. Kes okste varjust üle kasvavad, saadame rõõmsalt kooli ja võtame vastu jälle väikesed, kes veel varju vajavad.
Nii need aastaringid meie Ilmapuule kasvavadki:)
2019 sügis